125 miljonit põhjust Liina Vahtrast portreteerida
Nagu nädalapäevad tagasi lugeda võisime, oli e-residentsuse programmi jaoks 2025. aasta rekordiline - asutati 5556 ettevõtet, mida oli 15 protsenti rohkem kui aasta varem.
Lisaks kasvas riigile laekunud otsene tulu 87 protsenti ning jõudis 125 miljoni euroni.
Selle masinavärgi eesotsas on Liina Vahtras, kes juhib Ülemiste Cityst 25-liikmelist multikultuurset tiimi ja navigeerib samal ajal ametkondliku võrgustiku keskel.
Avalikus sektoris tähendab ajaplaneerimine seda, et sa ei arvesta ainult enda ja oma tiimi töötempoga, vaid ministeeriumite ja parlamendi graafiku ja ka viimaste valimistsüklitega.
FOMO-le on ta täna planeerinud kaks tundi.
Selle sisse peab mahtuma ka lõuna, et teine pool tööpäevast täisvarustuses läbi viia.
Liina ütleb, et ta on mulluste tulemuste üle väga uhke just sellepärast, et ta võrdleb seda võrreldavate aastatega ehk sõjajärgsete aastatega.
Kuna enne täiemahulist sõda oli üks suuremaid e-residentide kasvulavasid Venemaa, siis vaadates järjest 2022, 2023, 2024 ja 2025 aasta numbreid, on kasv konteksti pannes eriti rõõmutoov.
Iroonilisel kombel nimetab ta end ise laisaks juhiks.
Tööprintsiibid on ta ehitanud üles autonoomiale. Liinale ei meeldi mikromanageerimine.
Ta ütleb otse, et ta ei saa teada, mida ta ei tea.
Ta eeldab, et töötaja ütleb ise, mida ta vajab, et oma tööd hästi teha.
“Kui inimene ei oska öelda, mis tema töölõigust toob kõige rohkem tulemusi, siis on see Liina sõnul probleem. Alles siis, kui see on selge, saab rääkida eelarvest, lisainimestest ja sellest, kuhu panna fookus edaspidiseks.”
Sama nõuab ta ka endalt. Tema töövõime on tema enda vastutada. Pead aitab selgena hoida liigutamine.
Soojemal ajal on kabinetist kohe võtta ka jooksutossud. Trenni olulisusest mõttetöös teab ta tänu koostööle Jürgen Ligiga juba ammu.
Üks teadlik otsus, mille Liina tegi, oli see, et juht ja spetsialist ühes rollis põletab lõpuks läbi
“See ei ole ainult suurte tiimide teema, isegi väikese tiimi puhul tekib kiiresti olukord, kus sa püüad korraga ehitada ja juhtida, kuni mõlemad rollid jäävad poolikuks.”
Liina meenutab ka täitsa algust. Kaks ja pool aastat tagasi asus ta tiimi, kes oli juba kogenud kiiret juhtide vahetust, etteotsa. Tema ei tundnud neid ja nemad ei tundnud teda.
Juhtus möödarääkimisi, kuid mitte pahatahtlikkusest, vaid eeldamisest. Ootused ja tegelikkus ei kohtunud alati keskel.
Liina tegi selle vastu kõige praktilisema liigutuse. Töötoa. “Panime kirja, kuidas me siin töötame. Mis on teie jaoks oluline ja mis minu jaoks oluline.”
Ta nimetab kirjapandud punkte töökultuuri printsiipideks.
Juhuks, kui kunagi vaja piire meelde tuletada, suunda korrigeerida või lihtsalt arusaamatus lahti harutada, siis ei pea keegi kellegi tuju lugema. On üks ühine kokkulepe, millele viidata ja mis ripub kujundatult kontori seinal.
Kusjuures tagasidestab ta alati personaalselt, mitte koosolekul teiste ees. “Selline teiste ees korrigeerimine lapsestab inimese.”
Ta on seda ise eelmistes töökohtades kogenud ja teab, kui ebameeldiv see olla võib.
Liina selgitab, et eksimine on inimlik, aga eeldab oma tiimiliikmetelt, et eksimisest ka alati õpitakse.
Multikultuurses tiimis hoiab kõike koos veel üks reegel: “Assume the best.”
Keegi ei ärka hommikul mõttega, et täna olen ma eriti ebaviisakas. Kui ka tundubki, et inimene oli järsk, räägitakse asi lahti, et vimm ei jääks õhku rippuma ja töökeskkonda risustama.
Tiimis on markantseid hetki tulnud nii mõnelgi korral, kuid jätame need siit loost välja.
Valvsust kaotada ei tohi
“Minu õnneks ja programmi õnneks ei ole minu kahe ja poole aasta jooksul otseselt midagi juhtunud,” ütleb Liina ning lisab, et see on segu heast tööst ja õnnest.
Samas ei tähenda see, et programmil poleks olnud keerulisemaid hetki, mis on sundinud valvsust juurde keerama.
Näiteks, oli algusaastatel periood, kui kasutajate arv kasvas järsult ja enne krüptoregulatsioone tekkis olukord, kus suur hulk maailmas registreeritud krüptoettevõtteid tulid järsku kõik end Eestisse registreerima.
Ajutiselt oli meil justkui krüpto metsik lääs - ehk potentsiaalne kasvulava kõigeks riukalikuks.
Nii kui reeglid paika said, kadusid ka need, kes ei tulnud ausate kavatsustega.
Programmi jaoks jäi sellest kogemusest meelde väga konkreetne õppetund, et ausa äri jaoks peab seadusloome olema võimalikult lihtne, aga samal ajal tuleb alati arvestada sellega, et kitsaskohtade otsijaid jääb, ükskõik kui tugevad regulatsioonid ka on.
Uut strateegiat tehes räägiti paljude arvamusliidritega. Üks neist, Rain Lõhmus, sõnastas Liinale otse, et riskitiim ei suuda kunagi olla petturist üks samm ees.
“Ka Lõhmus ei jõuaks mitte kunagi oma panga KYC või AML tiimi mehitada selliste IQ-dega inimestega, kes oleksid skeemitajatest nutikamad ja suudaksid kõik võimalused ennetavalt välistada.
Pigem tuleb mõelda nii, et iga kuritegu on justkui õppimiskoht.”
Liina meenutab, et ametisse asudes ja esimesi intervjuusid andes läks ta just siis pingesse, sest pärast ajakirjaniku ilusate numbrite ette lugemist tuli alati küsimus pettuste kohta ja siis pidi ta rääkima riskidest, kuni ta ühel hetkel pööras selle enda jaoks ümber ning sai aru, et ta on tegelikult tänulik, kui need juhtumid välja tuuakse.
“Mõned ongi tulnud plaaniga süsteemi kuidagi petta,” kuid avalikkus aitab riske maandada, sest pettur teeb enne otsust internetis eeltööd ja mida selgemalt on näha, et Eestis jäädakse varem või hiljem nii ehk naa vahele, seda tugevam on sõnum, et ära tule siia, ning mõnikord teebki just see ülekajastus Eesti petturile ebaatraktiivseks.
Õnneks on aga eelnev vaid väike tõrv meepotis ja töö käib juba uue eesmärgi nimel - viia e-residentsus suunda, kus juba lähitulevikus piisab ettevõtte loomiseks vaid nutitelefonist.
Tema sõnul on kaardivabaduseni jõudmiseks vaja teha kaks selget sammu. Esiteks tuleb välja arendada biomeetriat hõlmav mobiiliäpp, mis on juba hanke alusel töös. Teiseks on vajalik seadusemuudatus, mis seda võimaldaks.
Asendamatu?
Kui kõige eelneva põhjal võib jääda mulje, et Liina on asendamatu, siis ka tema silmis kehtib vana tõde - päriselt asendamatu ollakse vaid kodus.
Ehkki intervjuusoove, avalikke esinemisi, äripaneele ja galade kutseid tuleb Liinale palju, käib kaalukauss üsna hellalt, aga kindlalt ühte suunda, kui vastas on lastega veedetud aeg, siis võidab viimane.
Liina on nelja lapse ema ja nende seas on ka viieaastased kaksikud, mis tähendab, et ennast tuleb hoida, et argiõhtuteks ei oleks alles ainult tühi kest.
Ta kordab ka siin, et enda eest hoolitsemine on tema vastutus ja keegi teine seda tema eest ära ei tee.
Lapsed ei vääri tööpäevast väsinud ema ja sellepärast seab ta endale ühe kindla energiat andva eesmärgi.
Enne, kui ta lastele lasteaeda järele läheb, teeb ta alati trenni, kas jookseb või teeb jõusaalis jõudu koos treeneriga. Ta teab, et kui see jääb õhtusse, jääb see sageli üldse tegemata ja siis ei kaota keegi muu kui tema ise ja lõpuks ka lapsed.
Siin mängib rolli ka see, et Liina on kaasvanem ja tal on vaja oma lastega veedetud aeg päriselt ära planeerida, mitte lootma jääda, et see kuidagi “tekib”.
Nagu korratud - kõigepealt paned paika selle, mis hoiab sind inimesena koos ja heas toonuses ja alles siis saad olla teistele olemas, täisvarustuses.
