TEELE KALJUVEE: Julgeolekuärevus loob uue, usaldusväärse tehnoloogia turu

TikTok, ChatGPT, Yandex ja Hiina kaamerad räägivad kõik lõpuks ühest ja samast asjast ehk mugav/odav tehnoloogia jagab ka otse ligipääsu meie andmetele.

Eesti armastab rääkida endast kui digiriigist. Aga digiriik ei tähenda vaid seda, kui kiiresti saab siin makse deklareerida, ettevõtet asutada või lapse sündi registreerida.

Digiriik tähendab ka seda, kelle tehnoloogia töötab süsteemides, mis peavad toimima meie huvides ka kriisi ajal.

Euroopa eemaldumine Hiina telefonidest, kaameratest ja droonidest avab turu neile, kes suudavad pakkuda usaldusväärset alternatiivi ehk avanemas on miljarditurg. Arutelu ei käi enam ainult hinnast, sest Hiina hinnaga ei konkureeri nii ehk naa, vaid andmete liikumisest ja sellest, kelle kätte jääb eelis siis, kui olukord läheb pingeliseks.

Märtsis kirjutas ERR, et Mossad oli aastaid Teherani turvakaamerate võrgus sees ja jälgis selle kaudu Iraani juhtkonna ning turvaaparaadi liikumist. Ehk kui füüsiline taristu on ühe riigi käes, aga ligipääs ning andmevoog liiguvad mujale, muutub tehniline valik korraga juba julgeolekuküsimuseks.

Lääneriigid on liikunud riskihinnangust tegudeni juba aastaid tagasi

Ameerika Ühendriikides keelas FCC juba 2022. aastal uute riiklikku julgeolekut ohustavaks peetavate seadmete autoriseerimise, nende seas teatud Hikvisioni ja Dahua tooted. Ka Suurbritannia otsustas 2022. aastal, et tundlikele objektidele ei tohi enam paigaldada Hiina riikliku luureseaduse mõjualasse kuuluvate tootjate uusi seiresüsteeme.

Ka ülejäänud Euroopa toon on 2026. aastaks muutunud. Kaja Kallase sõnul on AI on viinud kognitiivse sõjapidamise järgmisele tasemele, ka siin, meie demokraatlikus ruumis.

Samal nädalal avaldatud EEASi ohuraport kirjeldab, kuidas AI-võimendatud mõjutustegevus aitab toota manipuleerivat sisu kiiremini, odavamalt ja suuremas mahus kui kunagi varem. See tähendab, et sama tehnoloogiline võimekus, mis aitab töödelda pilti ja märksõnu, aitab toota ka segadust, valeinfot ja ehk olla vahend mõjuoperatsioonideks.

Eestis on pilt ebaühtlasem ja halli ala meile omaselt palju. ERR kirjutas juba 2023. aastal, et Eesti ei plaani näiteks Hiinas toodetud turvakaameraid lauskeelata nende odavuse tõttu. Üldine ettevaatlikkus on juba aastaid olemas. Aga lõplik otsus sünnib asutuse ja hanketingimuste tasandil. Ühes kohas loeb odav hind rohkem, teises kohas tarneahela usaldusväärsus. Ühes kohas piisab eraldi võrgust, teises kohas enam mitte.

Kaitsevaldkonnas on tehnoloogilise valiku loogika ammu paigas. Kui süsteem töötleb tundlikku infot, vaadatakse lisaks hinnale ja töökindlusele ka päritolu, tarneahelat ja kontrolli tehnoloogia üle. Sama loogika on jõudnud ka tarkvara ja rakenduste maailma. 2023. aastal otsustati, et riigi ametnike keskselt hallatavates töötelefonides keelatakse TikToki kasutamine ja paigaldamine. Toonane minister Kristjan Järvan ütles otse, et rakendus võetakse riigi töötelefonidest maha ja selle installimine keelatakse päritoluriigi võimaliku andmekogumise tõttu.

Samal ajal on avalikku arutellu jõudnud ka tehisaru tööriistade kasvav mälu. OpenAI help-keskuse järgi võib ChatGPT kasutada varasemaid vestlusi tulevaste vastuste isikupärastamiseks, kui kasutajal on sisse lülitatud viitamine vestlusajaloole. 2026. aasta jaanuaris teatas OpenAI ka sellest, et Plusi ja Pro kasutajatele muutus varasematest vestlustest detailide leidmine senisest töökindlamaks. Kasutaja saab neid seadeid küll muuta.

Ja Venemaa enda näide näitab, kui kiiresti võivad platvormi kogutud andmed muutuda väga tundlikuks. Reuters kirjutas 2022. aastal, et Yandex.Eda andmeleke paljastas enam kui 58 000 kliendi nimed, telefoninumbrid, aadressid ja tellimuste detailid. Jutt ei käinud enam mugavast äpist, vaid inimeste liikumisharjumustest, kontaktidest ja igapäevaelust. Kui niisugune andmehulk läheb käest ära, ei ole tegu väikese tehnilise apsuga.

On selge, et tarkvara mäletab rohkem kui varem. Kui riik peab äppide ja tehisaru puhul niisuguseid riske üldse arutama, ei saa kriitilise taristu kaameraid ja sensoreid käsitleda nagu tavalist tarbekaupa.

Kui kõrgema riski kaameradroone, sensoreid ja juhtimissüsteeme hakatakse välja vahetama, tekib uutele tegijatele ruumi. Lisaks ka optikasse, juhtimistarkvarasse, andmetöötlusse, sidekomponentidesse ja küberturbesse.

Kas olla pimeduses või kasutada midagi, mis on parem kui mitte midagi?

Ka väljaõppes võib odavat platvormi olla mõistlik kasutada. Treeningul oleks rumal soodsamaid vahendeid põhimõtteliselt vältida. Aga praktiline mõtlemine liigub juba sinna, et kriitilistes süsteemides ja päris kasutuses loevad päritolu, usaldusväärsus ja kontroll tehnoloogia üle rohkem kui madalaim hind.

2026. aastaks on olud muutunud. Eesti järgmine võimalus ei sünni hiina hinnaga võistlemisest, vaid usaldusväärsuse pakkumisest. Meil on insenere, tootmisvõimekust ja kaitsetehnoloogia tunnetust rohkem, kui me ise endale vahel tunnistada tahame. Eestis tegutsevad ettevõtted, kes toodavad kõrgtehnoloogiat maailmaturule. Oskused on olemas. Näiteks Rootsi kaameratootja FLIR Systemsi Eesti üksuse 2024. aasta müügitulu ulatus ligi 145 miljoni euroni, mis näitab, et võimekus on olemas.

Samas tegutseb avalik sektor Eestis paljudes kohtades endiselt vana loogika järgi. Otsitakse odavaimat hinda ja riskihinnang jäetakse hankija lauale. Just siin jõuamegi Euroopa järgmise vastuoluni. Ühelt poolt räägitakse strateegilisest autonoomiast, kriitilise taristu kaitsest ja vajadusest vähendada sõltuvust autoritaarsete riikide tehnoloogiast. Teisalt toimivad paljud hanked endiselt loogika järgi, kus otsustavaks saab madalaim hind. Kui hanketingimused ei arvesta tarneahela usaldusväärsust, andmeriski, tehnoloogia päritolu ja pikaajalist julgeolekuhuvi, siis ei lahenda turg seda probleemi ise. Siis toodabki süsteem tulemuse, kus Euroopa kuulutab üht, aga ostab teist.

Euroopa Kaitsefondi 2026. aasta tööprogrammi maht on umbes miljard eurot. Selle kõrval tegutseb EUDIS, mis on mõeldud just VKEde, idufirmade ja teiste uute tegijate toetamiseks kaitseinnovatsiooni turule viimisel. See tähendab, et raha liigub sinna, kus Euroopa tahab kasvatada omaenda tehnoloogilist vastupidavust ja vähendada sõltuvust väljastpoolt tulevast kriitilisest tehnikast.

Eesti võimalus võib peituda teistehulgas ka C-UASi ehk droonitõrje vallas. Kui droon muutub lahinguväljal, piiril ja kriitilise taristu kohal tavaliseks tööriistaks, muutub sama vältimatuks ka võime see õigel hetkel neutraliseerida.

Ehk siis meie tulevik ei koosne ainult droonidest, vaid kogu droonitõrje ökosüsteemist. Radarites, optikas, signaaliluures, juhtimistarkvaras, AI-põhises tuvastuses ja süsteemides, mis seovad selle kõik üheks reageerimisvõimeks. Just siin võib peituda Eesti jaoks suurem võimalus. Mitte hiina hinnaga võistlemises, vaid usaldusväärse vastumürgi pakkumises.